Mul pole ammu olnud sinu juurde asja,
me enam vaevalt tunnemegi teineteist
Kui juttu teeme, mõttes leiame misasja,
kas olid sina see, kui tookord mängisime meest ja naist

See pilt mu mälus, mille joonistasid suvel,
on öid nii kirgas, aga tuhmub hommikul
Kui keset päeva ma korraks silmad sulen,
näen sinu pärga valget juustelt mida lendu kannab

Ref:
Ta tuuleiil poeb mu ukseorva,
sa hüüad appi krigiseva häälega,
mu palve sõnadesse mitukümmend korda,
toob sinu nime - otsa l õ p e b jaks

Sa elad kaugel, nüüd mu silmisse ei paista,
kas sinu aknal kasvab ikka sama aprikoos
Käekell on kadunud ja päiksekell ei aita
taas leida aega, milles olime kord koos

Ref:
Ka sinu hääl ei tundu telefonis sama,
mis lubas laua katta pühapäeva hommikul
Su leige vein on seisnud kapis kaua
ju aastatuhandeid täis igatsust ja tuult

Mul pole ammu olnud sinu juurde asja,
me enam vaevalt tunnemegi teineteist
On kahju igatsusi endast ära lasta,
su pärl mu seinal räägib lakkamatult muinasjuttu meist